Uuri linnu kohta lähemalt

Esimene põhiline viga, mida tehakse, on see, et ei uurita täpsemalt, millist lindu täpselt soovitakse peletada. Kui gaasikahur välja arvata, siis enamus linnupeletajaid on mõeldud spetsiaalsetele lindudele või linnuGRUPPIDELE. Näiteks kui soovite peletada vareseid, siis öökulli kuju tõenäoliselt ei mõju, kuna öökull ei ole looduses varese vaenlane. Varest tuleks peletada kas  häälitsuspeletaja või surnud varese kujuga. Ka näiteks laser töötab kõige paremini rändlindude, vareste ja kajakate puhul. Loe laserite kasutamisest siit.

Enneta viga

Teiseks on peletajast vähe kasu, kui lindudel on juba koht sisse söödud. Ehk kui teil on maasikad või murelid juba lindude poolt natuke söödud, siis linnud juba teavad, et selles kohas on toidulaud kaetud.

Linnud on küll väga armsad ja ilusad vaadata, aga vahel võivad nad olla ka üsna ebameeldivad. Eriti kui avastad hommikul, et keegi on oma pika nokaga pool sinu higi ja vaevaga rajatud maasikapeenra saagist nahka pannud. Ja nii mitu päeva järjest. Õnneks on olemas päris häid lahendusi, kuidas linde oma aiast eemal hoida. Toome siin mõned näited.

Viimaste aastate kõige populaarsem ja efektiivsem vahend on lohe. Näiteks pildil olev lohe on 7 m pikkuse ridva otsas ja see kinnitatakse maa külge spetsiaalse komplektis oleva vaiaga. Lohe imiteerib kulli lendu ja hoiab tõhusalt väikesed linnud eemale. Ritv tuleks panna nurga alla nii, et isegi väga kerge tuulega liigub lohe peenra kohal ja seega teeb oma tööd üsna efektiivselt.

Kullikujuline lohe koos ridva ja vaiaga

Varemalt peletati linde tühja õhupüssi lasuga ja teadaolevalt mõjus see üsna hästi. Kuivõrd seaduslik selline peletusviis täna on, ei oska öelda. Lisaks võib see olla ka üsna hirmutav teistele inimestele.

Põllumajandusministeeriumi andmetel tegid rändlinnud 2017. aastal talunikele kahju ligikaudu 1,2 miljoni euro väärtuses. Kahjude hüvitamiseks maksti välja aga kõigest 231 448 eurot, mis tähendab seda, et tegelikult kompenseeriti põllumeestele ainult viiendik tekkinud kahju suurusest. Siia juurde tuleks arvestada, et paljud talunikud jätavad kahju üldse deklareerimata, kuna hüvitise taotlemine on üsnagi tüütu ja ajamahukas protsess. Seega tegelikult ei ole teada, kui palju rändlinnud kevadel ja sügisel põllumeestele reaalselt kahju teevad. Lisaks ei saa lootma jääda, et riik kõik kahjud korvab.  Mida siis aga teha? Ornitoloogid ei pea õigeks, et lindudele rände ajal jahti peetakse, ja seega igasugune küttimine on välistatud. Millised on need kõige tõhusamad vahendid lindude peletamiseks ja miks neid kasutada?

Keskkonnaameti juhised

Juhendmaterjal kahjude ennetamiseks

Kes meil rändlindudest kõige rohkem kahju teevad?

Ornitoloogid asuvad analüüsima rändlindude tekitatud kahju

Looma tekitatud kahju hindamise metoodika, kahju hüvitamise täpsustatud ulatus ja hüvitamise kord ning kahjustuste vältimise abinõudele tehtud kulutuste hüvitamise täpsustatud ulatus ja kord

Kajakad võivad levitada haigusi ning meie turvalisust ohtu seada. Siit leiad mõned näpunäited, kuidas neid linde eemal hoida.

Kajakad on tihedad külalised nii prügimägedel, randades, parkides kui ka kõnniteedel, kus nad võivad tõeliseks ebameeldivaks muutuda.

Nende hüüded võivad küll meelde tuletada pikki suvepäevi rannas, kuid kajakate parved võivad olla üsnagi ärritavad ning isegi tervisele ohtlikud.

Nende eemale hoidmiseks on inimesed leiutanud kõikvõimalikke erineva efektiivsusega meetmeid alates võimsatest veepüstolitest kuni lambakoerteni.